Seeniorhobuse heas konditsioonis hoidmine

Vanuse kasvades muutuvad hobuse toitainete vajadused: kuigi baasainevahetus ja seega ka energiavajadus üldiselt vähenevad, suureneb samal ajal vajadus kvaliteetsete valkude, vitamiinide, mineraalainete ja mikroelementide järele. Et hoida oma hobune vanemas eas elujõulisena ja heas vormis, tuleks tagada mitte ainult sobivad pidamistingimused ja piisav liikumine, vaid kohandada ka toit vastavalt vananeva hobuse vajadustele.

„Toidu optimaalne koostis sõltub hobuse tervislikust seisundist, kehakaalust ja ainevahetusest,“ ütleb Dr. Ingrid Vervuert, Leipzigi ülikooli loomatoitumise ja dieetteaduse spetsialist. Seeniorhobustele mõeldud sööt peaks arvestama vanusega seotud probleemidega, näiteks vähenenud sööda tarbimine hambaprobleemide tõttu, kaalulangus või vanusest tingitud ainevahetusprobleemid. Seeniortoit võib olla kasulik alates umbes 18. eluaastast, kuid vanusest olulisem on hobuse üldine tervislik seisund.

Millal muutub hobune „vanaks“?

Kuigi üha rohkem hobuseid elab tänu paranenud ja vajaduspõhisele söötmisele (nii rohusööt kui kontsentraadid) üle 20 või isegi üle 30 eluaasta, loetakse hobust üldiselt vanaks umbes 20-aastaselt. Inimaastates vastab see umbes 60 eluaastale.

Kuidas märgata, et hobune on vananemas?

Muutused hobuse välimuses annavad sageli märku ka sisemistest vananemisprotsessidest:

• Seljajoon vajub allapoole
• Lihasmassi vähenemine ja kaalukaotus
• Lõtv ja kuivem nahk
• Silmad muutuvad tuhmimaks, silmade kohal tekivad lohud
• Näopiirkond hallineb
• Karvavahetus on aeglane või ebaühtlane
• Tüüpilised vanadushaigused: hambaprobleemid, kehvem seedimine, PPID, laminiit jne

Miks on oluline pöörata vanemale hobusele rohkem tähelepanu?

Vanusega kaasneb immuunsüsteemi nõrgenemine, mis muudab hobuse haigustele vastuvõtlikumaks ja pikendab paranemisaega. Vajaduspõhine söötmine aitab oluliselt kaasa vananeva hobuse taastumisele ja üldisele heaolule. Eriti tähtis on kvaliteetsete valkude ja oluliste aminohapete piisav tarbimine.

Mida jälgida vanema hobuse toitmisel?

Vanemad hobused vajavad rohkem toitaineid. Üheks põhjuseks on seedimise ja toidulisandite imendumise vähenemine. Muutunud hormonaalne tasakaal ja aeglasem ainevahetus vähendavad toitainete omastamist. Seetõttu tuleb muuta nii sööda koostist kui kogust.

Kuidas muutuvad vanade hobuste söödavajadused?

Sööt peab olema hästi seeditav ja hea biosaadavusega. Toitained peavad olema looduslikku ja kõrget kvaliteeti. Samas peab söödas olema piisavalt kiudaineid seedimise toetamiseks.

Rohi

Suviti on regulaarne karjatamine oluline. Hambaprobleemidega hobused saavad sageli rohtu lihtsamini süüa kui heina. Rohus liikumine toetab hobuse üldist heaolu. Kui rohtu on piisavalt ja hobune saab rahulikult süüa, on 24-tunnine karjatamine ideaalne. Erandiks on ülekaalulised või ainevahetushaigustega (nt PPID) hobused.

Rohusööt või selle asendus

Kogus sõltub rohu kättesaadavusest, hobuse tervisest ja kehakaalust. Reegel: vähemalt 1,5–2% kehamassist päevas. 600 kg hobune peaks sööma 9–12 kg heina või võrdväärset asendust. Arvesta, et rohusööda energiasisaldus sõltub koristusajast – mida varem koristatud, seda energiarikkam.

Näpunäide: Kui hobune ei saa kontsentraate või saab neid vähe, tuleb vitamiine ja mineraalaineid kindlasti lisada (nt Pavo Vital või Pavo DailyFit).

Kontsentraat

Alakaalus või kehakaalu kaotavad hobused vajavad spetsiaalset seenior-kontsentraati. Sobivad on kuumtöödeldud teraviljahelbed, kvaliteetsed taimeõlid, sojaekstraktijahu, kartuli- või hernehelbed. Need on kergesti seeditavad ja energiarikkad. Näiteks Pavo 18Plus. Sööt võib vajadusel ka leotada. Maitset saab parandada, lisades näiteks porgandi- või õunahelbeid või peedimassi.

Zink, seleen ja vask

Seeniorhobused vajavad rohkem tsinki, seleeni ja vaske:

• Tsink: naha ja karva ainevahetus, immuunsus
• Seleen: rakukaitse, lihasfunktsioon
• Vask: kõõluste ja kõhrede valgusüntees, karvapigment

Vitamiinid C, B ja K

Vanemad hobused toodavad vähem vitamiin C-d, mistõttu võib vaja minna lisandamist. Samuti väheneb B- ja K-vitamiini tootmine soolestikus. Kiudainerikkad söödad (nt Pavo SpeediBeet, FibreBeet, WeightLift) soodustavad nende tootmist.

Kaltsium, naatrium ja fosfor

Nende ainete sisaldus söötades peab jääma mõõdukaks, kuna neerude töö aeglustub ja jääkained ei pruugi hästi väljuda.

Kui hobune muutub loiuks, vahetab raskelt karva või haigestub sageli, pöördu loomaarsti poole – võimalik, et tal on toitainepuudus.

8 toitmisnõuannet vanematele hobustele

1. Rohkem kvaliteetset valku ja aminohappeid (nt lüsiini) kehakaalu säilitamiseks.
2. Madal suhkru ja tärklise sisaldus (vältida ainevahetusprobleeme).
3. Rohkem õlisid (energiaks).
4. Vitamiinid C ja E immuunsuse toetamiseks.
5. Orgaaniliselt seotud mikroelemendid parema omastamise nimel.
6. Omega-3 ja -6 rasvhapped.
7. Tasakaalustatud kaltsiumi ja fosfori suhe.
8. Kiudainerikkus seedimise toetamiseks.

Sööt peaks lisaks olema:

• Maitsev
• Lihtsasti näritav ja neelatav
• Tolmuvaba